DNS ehk Domeeninimede süsteem on üks tähtsamaid interneti lahutamatuks osaks olevaid komponente. DNS teeb võimalikuks interneti aadressiraamatu kasutamise, mida veebilehitsejad kasutavad domeeninimede IP-aadressidele tõlgendamiseks.
Mis on DNS?
Alustame alustusest. DNS tähistab inglisekeelset terminit ‘Domain Name System’, otsetõlkes ‘Domeeninimede Süsteem’. Kui te soovite minna mõnele lehele, siis te tavaliselt sisestate selle lehe aadressi, näiteks www.google.com. Kuid tegelikkuses võivad serverid, mis hostivad neid lehekülgi, mõista ainult numbrilisi IP aadresse (näiteks 172.217.16.238). See on koht, kus DNS mängu tuleb. DNS on nagu telefoniraamat internetis, mis muudab inimeste jaoks arusaadavad domeeninimed numbrilisteks IP aadressideks, mida serverid saavad mõista.
Kuidas DNS töötab?
Kui te sisestate veebilehitsejasse domeeninime, järgneb sellele iteraatiivne protsess, et leida sobiv IP-aadress.
- Esiteks pöördub teie arvuti lokaalse DNS serveri poole, mida tuntakse ka kui resolvaatorit. Kui see server sisaldab vastavat IP-aadressi, tagastab ta selle kohe.
- Kui lokaalne server ei oska soovitud domeeni IP-aadressi, suundub päring Interneti-juurservetitesse. Juurserverid teavad kõige ülemise taseme domeenide ehk TLD-de (nagu .com või .ee) nameserverite aadresse.
- Juurserv on suunab päringu TLD serveritesse, mis omakorda teab, milline sekundaarne nameserver haldab konkreetset domeeni.
- Lõpuks läbib päring domeeninime nameserveri, mis otsib üles vastava IP-aadressi ja tagastab selle resolvaatori kaudu klientarvutile.
Kokkuvõtteks
DNS on üks interneti põhiprotokolle, mis teeb võimalikuks inimkeelseks tõlgitud domeeninimede kasutamise asemel keerukate numbriliste IP aadresside meelespidamise. DNS tõlgib inimkeelsed aadressid serverite poolt mõistetavateks IP-aadressideks. Selle töö toimub meie silme eest peidus, kuid on hädavajalik osa igapäevasest interneti kasutamise protsessist.